Kui jääd jõululuuletuste leidmisega hätta, võid endale luuletuse valida ka siit.
Jõuluvana tuleb
Ira Lember
Jõulupidu
pääseb valla –
mõmmik
kohe õunte kallal.
Nukud
piparkooke söövad,
uued
vildid tantsu löövad.
Kaval
kiisu limpsib torti,
uisud
teevad vaibal sporti.
Tinasõduritel
luba
marssida
on mööda tuba.
Kummist
orav palli mängib.
Väike
Tõnu aga sängis
aina
kinkidest näeb und,
teadmata,
et
sama tund,
siis
kui majarahvas tukub,
lõbutsevad
tema nukud.
See
kõik sünnib ühel ööl –
igal
aastal jõuluööl!
Päkapikk rassib
Leelo Tungal
Ega
vaiksel talveööl
päkapikk
ei maga –
tema
siis käib luuretööl
meie
akna taga.
Iga
päkapikk ju teab,
kus
on palju lapsi –
neile
maiustusi veab
sussidesse
krapsti!
See
on päkapikkudel
vana
ilus komme –
talveöödel
pikkadel
kanda
õunu-komme.
Päeva
ajal aga nad
pehmes
valges lumes
magusasti
magavad,
lapsi
näevad unes.
Jõulupäkapikk
Eno Raud
Elas
kord üks päkapikk,
umbes
pika päka jagu pikk.
Metsas
suure kuusekännu all
oli
väike majakene tal.
Iga
kord, kui saabus jõuluöö,
päkapikul
algas tähtis töö:
puude
külge leiba riputas,
lumme
ristikheina siputas.
Tema
kannul palju loomi käis,
kuni
igaüks sai kõhu täis.
Kõik
nad kiitsid päkapikumeest
kena
jõulukingi eest.
Jõuluvana öötöö
Leelo Tungal
Kuldne
kuu on akna taga.
Jõuluvana
veel ei maga –
ei
saa sängi pugeda,
vaja
kirju lugeda!
Enne
tuttu ta ei lähe,
kui
saab laste nimed pähe.
Sellepärast
ongi tal
pea
ja habe helehall.
Nimed
peas, võib meile külla
jõuluvana
julgelt tulla –
hüüab
kasvõi pimesi
heade
laste nimesid.
Kõigi sõber – jõulumees
Erika Esop
Kusagil
kaugel,
kus
keegi ei näe,
kusagil
kaugel, kus metsad ja mäed,
elab
üks taat, kes tunneb sind,
tunneb
mu õde, mu venda ja mind.
Kõnnib
ta kepiga, see pole ime,
teed
on ju libedad, õues on pime.
Tuleb,
kui taevas on tähed ja kuu
ja
kodudes säravad jõulupuud.
Sõber
ta mulle, sõber ta sulle,
rõõmu
valmistab kõigile tulles.
Löön
talle patsi, loen salmi ta ees,
see
sõbralik mees on ju
JÕULUMEES.
Kõige ilusam jõulupuu
Leelo Tungal
Kõige
ilusam jõulupuu linna ei tule –
tema
koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtul
süütab ta okste peal tähtede tule,
inglijuustena
lumised vaibad on maas.
Ainult
metsloomad kuuske kuldehtes nägid –
täheoksi
ja latva, kus helendas kuu.
Jõuluõhtul,
kui kullasteks muutusid käbid,
sai
tast linnu ja orava kinkidepuu.
Kõige
ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle
võõraks jääb platside kivine pind.
Või
kui tuleb, siis võib-olla läbi su une –
läbi
unenäo varjab ja soojendab sind.
Mida keegi jõuluks sai?
Heljo Mänd
Tintel-tantel,
tintel-tantel,
jänkul
valge karvamantel.
Kukk
sai kullast kannused,
vares
vatist vammused,
karujõmm
sai karupüksid,
lumememm
sai lumemütsi,
pätajalg
sai pätad jalga,
siil
sai siidiokkad selga,
sokk
sai sokid, susi sussid,
lammas
lokid, kutsu krussid,
aga
kõige uhkem kuub
jõuluõhtul
jõulupuul.
Pika suka päkapikk
Olivia Saar
Päkapikud
tegid tööd,
aga
äkki keset ööd
kadus
ära Toriseja,
kõige
suurem poriseja.
Tõmmati
kõik sahtlid valla,
vaadati
ka voodi alla,
sussi
sisse, kellakappi.
Äkki
hüüdis keegi appi –
pika
jõulusuka sees
siples
Toriseja-mees.
Aitasid
head päkapikud
sukast
välja päkapiku,
kes
suka sisse kingi viis
ja
väljapääsu otsis siis.