Jõululuuletusi

 Kui jääd jõululuuletuste leidmisega hätta, võid endale luuletuse valida ka siit.

Jõuluvana tuleb

Ira Lember

 

Jõulupidu pääseb valla –

mõmmik kohe õunte kallal.

Nukud piparkooke söövad,

uued vildid tantsu löövad.

Kaval kiisu limpsib torti,

uisud teevad vaibal sporti.

Tinasõduritel luba

marssida on mööda tuba.

Kummist orav palli mängib.

 

Väike Tõnu aga sängis

aina kinkidest näeb und,

teadmata,

et sama tund,

siis kui majarahvas tukub,

lõbutsevad tema nukud.

See kõik sünnib ühel ööl –

igal aastal jõuluööl!

 

Päkapikk rassib

Leelo Tungal

 

Ega vaiksel talveööl

päkapikk ei maga –

tema siis käib luuretööl

meie akna taga.

 

Iga päkapikk ju teab,

kus on palju lapsi –

neile maiustusi veab

sussidesse krapsti!

 

See on päkapikkudel

vana ilus komme –

talveöödel pikkadel

kanda õunu-komme.

 

Päeva ajal aga nad

pehmes valges lumes

magusasti magavad,

lapsi näevad unes.

 

Jõulupäkapikk

Eno Raud

 

Elas kord üks päkapikk,

umbes pika päka jagu pikk.

Metsas suure kuusekännu all

oli väike majakene tal.

 

Iga kord, kui saabus jõuluöö,

päkapikul algas tähtis töö:

puude külge leiba riputas,

lumme ristikheina siputas.

 

Tema kannul palju loomi käis,

kuni igaüks sai kõhu täis.

Kõik nad kiitsid päkapikumeest

kena jõulukingi eest.

 

Jõuluvana öötöö

Leelo Tungal

 

Kuldne kuu on akna taga.

Jõuluvana veel ei maga –

ei saa sängi pugeda,

vaja kirju lugeda!

 

Enne tuttu ta ei lähe,

kui saab laste nimed pähe.

Sellepärast ongi tal

pea ja habe helehall.

 

Nimed peas, võib meile külla

jõuluvana julgelt tulla –

hüüab kasvõi pimesi

heade laste nimesid.

 

Kõigi sõber – jõulumees

Erika Esop

 

Kusagil kaugel,

kus keegi ei näe,

kusagil kaugel, kus metsad ja mäed,

elab üks taat, kes tunneb sind,

tunneb mu õde, mu venda ja mind.

 

Kõnnib ta kepiga, see pole ime,

teed on ju libedad, õues on pime.

Tuleb, kui taevas on tähed ja kuu

ja kodudes säravad jõulupuud.

 

Sõber ta mulle, sõber ta sulle,

rõõmu valmistab kõigile tulles.

Löön talle patsi, loen salmi ta ees,

see sõbralik mees on ju

JÕULUMEES.

 

Kõige ilusam jõulupuu

Leelo Tungal

 

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule –

tema koduks on vaikne ja lumine laas.

Õhtul süütab ta okste peal tähtede tule,

inglijuustena lumised vaibad on maas.

 

Ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid –

täheoksi ja latva, kus helendas kuu.

Jõuluõhtul, kui kullasteks muutusid käbid,

sai tast linnu ja orava kinkidepuu.

 

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,

talle võõraks jääb platside kivine pind.

Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une –

läbi unenäo varjab ja soojendab sind.

 

Mida keegi jõuluks sai?

Heljo Mänd

 

Tintel-tantel, tintel-tantel,

jänkul valge karvamantel.

 

Kukk sai kullast kannused,

vares vatist vammused,

 

karujõmm sai karupüksid,

lumememm sai lumemütsi,

 

pätajalg sai pätad jalga,

siil sai siidiokkad selga,

 

sokk sai sokid, susi sussid,

lammas lokid, kutsu krussid,

 

aga kõige uhkem kuub

jõuluõhtul jõulupuul.

 

Pika suka päkapikk

Olivia Saar

 

Päkapikud tegid tööd,

aga äkki keset ööd

kadus ära Toriseja,

kõige suurem poriseja.

 

Tõmmati kõik sahtlid valla,

vaadati ka voodi alla,

sussi sisse, kellakappi.

Äkki hüüdis keegi appi –

pika jõulusuka sees

siples Toriseja-mees.

 

Aitasid head päkapikud

sukast välja päkapiku,

kes suka sisse kingi viis

ja väljapääsu otsis siis.